IDEE- ja ANDMEBAAS
pidupäeva korraldamiseks

19.08 2013

Elu ja kunst - elamise kunst

Maris Viires MTÜ Metsatuka Kunstiait

Kunsti mõjust inimesele kirjutatakse väga palju ja üha rohkem põimitakse kunstilist tegevust erinevate igapäeva toimingutega. Ometi on see teema siiski tavainimesele üsna kauge, sest sageli seda presenteeritakse keerulisena ja pigem professionaalide pärusmaale kuuluvana. Mina olen võtnud isiklikuks eesmärgiks näidata, kui lihtne see tegelikult on.

Minu jaoks on kunsti tähendus väga palju elu jooksul muutunud. Ja ausalt saan öelda, et kui kümme aastat tagasi keegi oleks öelnud, et seon oma elu tugevalt kunstiga, oleksin vist naerma puhkenud. Kaua pidasin kunsti millekski selliseks, millele pääsevad ligi väga valitud inimesed ja istusin veendumusel, et selleks et teha kunsti, peab olema suur anne. Ometi pani miski mind liikuma selles suunas, et avastada eneses see kullasoon, mis aitab mul näha endas kunstnikku ja luua ning mõista kunsti. 

Minu jaoks tähendab kunst elu ja täna julgen kõike siduda sellega. Inimene loob igal hetkel, iga oma tunde, mõtte, sõna ja liigutusega. Kõik meie ümber loob ennast kogu aeg uueks ja oleme tahest tahtmata seotud selle kõigega, sest oleme selle sees. Kasvõi see, kuidas väike lehelind on pesa ehitab või kuidas kurg oma poegi toidab. Oleme osa sellest ja kõik need tegevused on täis elu ja läbi selle täis kunsti. See kuidas iga inimene ümbritsevat kogeb, on seotud tugevalt tema varasemate kogemustega elus. Küll aga saame üsna kiiresti omandada uusi vaatenurki ja läbi selle muuta kogu kogetu olemust. On ütlus: „See, millele tähelepanu pöörad, sellest saad sa teadlikuks!“ See, kui erinevalt inimesed ühte ja sama asja näevad ja enda jaoks tõlgendavad on hämmastav. Ikka ja jälle näen töötubades, kuidas inimesed samade materjalide ja tööriistadega loovad nii erinevaid asju. Mind saadab pea alati eufooriline olemine ja meeletu tänutunne inimolemisest ja inimolemusest. 

Seega kunst aitab inimesel näha erinevaid vaatenurki. Kõik need vaatenurgad, seosed, aitavad luua inimese igapäevases tegevuses uusi värve ja sügavusi. 

Näiteks ütlesin ükskord ühele naisele, kes ütles, et ei suuda enam oma meest armastada, nii: „Sellel hetkel kui tülitsete, vaata talle otsa. Vaata kui ilusti voolavad tema kulmukaared näos. Vaata kui erinevaid värvusi sa tema näolapilt leiad. Vaata kui ilusaks metsikuks muutuvad tema silmad. Vaata tema lõuga, huuli, kortse ja näe, kuidas iga kehaosa teeb omavahel koostööd, et anda edasi emotsiooni“. Hiljem too naine helistas ja saatis mulle pildi endast ja abikaasast ning ütles, et see oli parim kink, mis ta oma elus on saanud.  Kui me ise ei lähe kaasa teise inimese emotsiooniga ja püüame olla vaatlejad (vaadata värvi, liikumist, kontuure), siis oleme võimelised nägema sootuks uusi vaatenurki olukorrale ja läbi selle näha ka täiesti uudseid lahendusi. 

Paar kuud tagasi tellisin endale imelise Betty Edwards´i raamatu „Drawing on the right side of the brain“ ja läbi selle sain taaskord kinnitust sellele, et kõik inimesed on võimelised joonistama ning kõik need oskused, mida läbi selle inimene omandab, on hindamatu väärtusega igapäevaelus. Toon näitena mõned põnevad harjutused ja seosed igapäevaeluga:

1. 5min jooksul joonista paberile oma ühe käe peopesa kontuurid. Vaadates samal ajal ainult oma kätt ja lubades teisel käel lihtsalt joonistada. Eesmärk on õppida nägema sügavust ja detaile, mida muidu sageli ei vaata. Viide näiteks eespool kirjeldatud olukorrale, kus naine tülitses oma abikaasaga. 

2. Joonista oma käsi läbi kile. Nii õpib inimene joonistama ja nägema ruumiliselt ning tajuma objekti suurust. Kui tõmmata paralleele igapäevaeluga, siis õpetab see harjutus kohaolekut ja nägema olukorda nii nagu on, ilma emotsioonideta. A-la kui laps viskab paberi maha ja ei korja üles, siis peegeldan endale lihtsalt tegevust: Lapse käest kukkus paber ja see jäi põrandale lebama. See on fakt ja läbi selle peegelduse ei anna me hinnangut ning loome positiivse õhkkonna olukorra lahenemiseks. 

3. Võta ette üks pilt, pööra tagurpidi ja joonista see lihtsalt maha. Ilma mõtlemata, mis on pildi peal. Enamasti on inimese mõistus see, mis takistab loomast. Ratsionaalne meel püüab kogu aeg luua seoseid ja ette mõelda ja see on enamasti komistuskivi. See hajrutus õpetab usaldust enese ja elu vastu. 

Võin näiteid tuua veel ja veel, aga usun, et need kolm annavad juba piisava tõuke nägemaks seoseid. 

Selle väikese mõttekäiguga kutsun inimesi üles jälgima oma igapäevaseid toiminguid ja leidma uusi vaatenurki. Pole olemas probleeme, on vaid võimalused. Küsides endalt, mis on hetke võimalus, hakkate nägema endas suurt kunstnikku. Kogu elu on looming ja iga inimene on selle osa ehk iga inimene on kunstnik. Küsimus on vaid, kas inimene soovib luua endale teadlikult selle vaatenurga ja läbi selle hakata ka vastutama oma loomingu eest. 

Rohkem infot Marise tegevustest Kunstiaidas leiad siit

  Jaga oma kogemust!
 
  Saada e-kiri